Mineraliseerimine – Üldlahuste soolade ioonide summa. Vett, mille mineralisatsioon on alla 1 g/l, loetakse mageveeks, kuid kõrgema – mineraalvete kohta. Kõrge mineralisatsioonitase võib oluliselt vähendada vee desinfitseerimisvahendite efektiivsust ja soodustada torustike korrosiooni.
Aluselisus – Vee pH-kindlus väheneb happe lisamisel. Madal aluselisus suurendab pH tundlikkust. Madala leeliselisusega vesi võib kiiresti tõusta kõrgelt pH-lt madalale pH-le ja tagasi. Kõrge üldleeliselisus vähendab pH tundlikkust.
Süsivesinike ioonid – Vesinikkarbonaadid on vees peamine leeliselisuse tegur, seega on selle omadused sarnased aluselisusega. Suurenenud vesinikkarbonaatide sisaldus mõjutab vee elektrijuhtivust ja suurendab metalltorustike korrosiooni. Kõrgete temperatuuride mõjul põhjustavad kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadid kütteelementidele ladestumist, moodustades torustikes katlakivi.
Naatriumioonid (<200 mg/l) – Suurenenud naatriumioonide kogus suurendab vee mineraliseerumist ja aitab kaasa torustike korrosioonile. Liigsed naatriumiioonid muudavad vee soolaseks.
Kloriidioonid (<250 mg/l) – Liigsed kloriidioonid muudavad vee soolaseks (merevee sissetung). Kloriidioonid, nagu naatriumiioonid, suurendavad vee mineraliseerumist ja vee elektrijuhtivust, suurendades seega vee söövitavat toimet.
Sulfaadioonid (<250 mg/l) – sulfaadioonide suur sisaldus vees halvendab vee maitset, suurendab vee elektrijuhtivust ja mineraliseerumist, soodustab torustike korrosiooni ja põhjustab ladestused torujuhtme seintel.
p>
See on hea valik!